Selgitused

Rakenduses näidatakse Eestis registreeritud töötajate täistööajale taandatud brutopalka valitud ajavahemikus (kvartalis). Kasutatakse töötamise registri (TÖR) ja maksudeklaratsiooni TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) lisade 1 ja 2 andmeid. Registriväljavõte on tehtud järgnevatest tingimustest lähtuvalt:

1. arvesse on võetud kõiki palgatöötajaid,

• kellel oli töötamise registris kehtiv töötamise kirje,

• kelle töötamise liigiks oli TÖR-is märgitud „Tööleping“, „Avalik teenistus“ või „Kõrgem riigiteenija“,

• kes olid vastavas kvartalis saanud töist tulu (s.t töine tulu on suurem kui null)

2. välja on jäetud sise- ja kaitseministeeriumi haldusala töötajad.

Töötaja keskmine kuine brutopalk ametikohal on välja arvutatud valitud ajavahemiku kohta tööandja esitatud maksudeklaratsiooni TSD lisade 1 ja 2 väljamakse summade põhjal. Palga arvutamisel on võetud arvesse vaid töist tulu. Selleks kasutatakse TSD lisa 1 väljamakseliike 10, 12, 13 ja 70 ning lisa 2 väljamakseliike 120, 121, 126, 127, 144, 145, 270.

Metoodika on sarnane keskmise brutokuupalga metoodikaga (Statistikatöö 21101).

Palgatöötaja kuu keskmise brutotulu tabelitest (statistikatöö 50101) erineb rakenduses kasutatud metoodika väljamakse liikide ja asukoha määratluse poolest. Selles rakenduses näidatakse palka töökoha asukoha järgi, brutotulu statistikas isiku kohta tema elukoha järgi.

Rakenduses on palgad näidatud ametirühma järgi, otsingut saab teha ka üksikute ametite järgi. Sel juhul antakse vastuseks suurema ametirühma kohta käiv statistika.

Ametite klassifikaator – rakenduses kasutatakse ametite liigitamiseks ametite klassifikaatorit, kus ametid on jagatud täpselt määratletud rühmadesse töö sisu, tööülesannete ja kvalifikatsiooni alusel, mida töö eeldab. Eesti riigisisese klassifikaatori hierarhias on viis taset, millest esimesed neli järgivad rahvusvahelist alusklassifikaatorit ISCO-08 (International Standard Classification of Occupations, 2008). 
Ametite klassifikaatori hierarhia selgitamiseks vaatame töötajat, kelle kohta on töötamise registrisse kantud ametinimetus aednik. Ta kuulub ametirühma „Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad“. Üldisemalt on ta „Taimekasvatuse oskustööline“ ja veelgi üldisemalt „Põllumajanduse oskustööline“. Kõik põllumajanduse oskustöölised kuuluvad ametite pearühma „Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised“.

Keskmine palk – aritmeetiline keskmine, kõigi töötavate inimeste palkade summa jagatuna palgasaajate arvuga.

Mediaanpalk – palk, millest sellel ametikohal rohkem ja vähem teenivaid töötajaid on ühepalju. Näiteks tähendab mediaanpalk 1000 eurot, et pooled sellel ametikohal töötajatest teenivad kuni 1000 ja pooled üle 1000 euro kuus.

Meeste ja naiste palgavõrdlus – meeste ja naiste keskmise palga vahe.

Vaata  Andmeamps: aritmeetiline keskmine ja mediaankeskmine

Rakenduses näidatakse töötajate palka selle maakonna järgi, kuhu tööandja on töökoha asukoha TÖR‑i järgi märkinud. See võib, aga ei pruugi kokku langeda töötaja elukohaga.

Võib ka juhtuda, et kasutaja proovib küll palgarakendusse oma ametit sisestada, kuid tulemusi ei saa. See võib juhtuda näiteks siis, kui tegemist on harva esineva ametiga kas Eestis üldiselt või mõnes maakonnas, soo- või vanusegrupis. Palgarakenduses ei avaldata ka sise- ja kaitseministeeriumi ning nende haldusala töötajate statistikat. See tähendab, et palgarakendusest ei leia näiteks politseinike või päästjate palku.

Igaüks saab ka ise vaadata, mis on tema enda ametinimetus töötamise registris. Selleks tuleb siseneda maksu- ja tolliameti e-teenindusse (e-MTA), valida vasakpoolsest menüüst „Registrid ja päringud“ ning seejärel „Minu töötamised“. Vaata näidet kuvatõmmiselt:

Pilt

Sellise teate saab kasutaja juhul, kui tema poolt valitud grupis on töötajaid liiga vähe. Keskmise ja mediaanpalga andmeid ei näidata gruppide kohta, mille suurus on alla 20 inimese. Samuti võib juhtuda, et tulemused on peidetud, sest mõni teine näitaja oleks selle näitaja avaldamisel tagasi arvutatav. Näiteks: kui Eestis on vaid 1 eriarsti ametit pidav inimene vanusegrupis alla 25 aasta, siis tema palk oleks välja arvutatav juhul, kui on esitatud Eesti eriarstide [MN1] üldine keskmine palk ning kõigi vanusegruppide palgad. Seetõttu on lisaks vanusegrupile „< 25“ peidetud veel ühe vanusegrupi statistika.